[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

[millestki] ei jää kivi kivi peale
millestki ei jää mitte midagi alles, miski saab täielikult hävitatud, põrmustatud
♦ Tema teooriast, õpetusest ei jäänud kivi kivi peale.
♦ Linnast ei jäänud pärast pommitamist kivi kivi peale.

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) head nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget nahka
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
♦ cit Ma sain kohe aru, et ega siin head nahka ole, parem katsume rutem minema saada. R. Roht
♦ cit... solgutati mehikest ühest kohast teise kohta, ühelt töölt teisele tööle, aga kuskil tast nahka ei olnud. O. Jõgi (tlk)
♦ cit... isegi pärisorjade tööl ei ole õiget nahka. A. Hint

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt (suuremat) asja; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget asja
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
♦ Sellise peene näputöö peale pole minust kunagi suurt asja olnud.
♦ Ega sellisest mehest kusagil suurt asja ei ole, kes viina armastab.
→ ei ole (pole) suurt nahka

[kellestki-millestki] ei tule head nahka; ei tule õiget nahka; ei tule suurt nahka
kellestki või millestki pole midagi head loota, miski äpardub
♦ Sellest abielust ei taha õiget nahka tulla.
♦ Vanem poeg ei viitsinud koolis käia ja ega nooremastki paremat nahka tule.
♦ Peeti teist imelapseks, aga suurt nahka tast siiski ei tulnud.
♦ Hakkas vana maja ümber ehitama, aga õiget nahka sealt ei tulnudki.

ette ja taha
kellegi eest hoolitsedes, kedagi hellitades, tehes kõik viimseni valmis või ära
♦ Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära.
♦ Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima.

hea seisma
millegi või kellegi eest hoolitsema, midagi millegi nimel ette võtma
♦ cit Noorte ajaleht ei võinud olla karikatuurideta, ja Gori seisis hea selle eest, et neid seal ilmuks. A. Vaarandi

jalatäisi lühendama
kellegi eest kuhugi minema, kusagil ära käima või midagi ära tegema, kellelegi abiks olema
♦ cit Ainuke õnn, et kahest vanemast (lapsest) hakkab juba abi saama, lühendavad emal nii mõnegi jalatäie. A.H. Tammsaare

jooksu minema
kellegi või millegi eest peitu minema
♦ Sundvärbamise eest mindi massiliselt jooksu, kes sugulaste juurde maale, kes metsa.

jooksus olema
kellegi või millegi eest peidus olema
♦ Küla oli meestest tühi, kõik olid metsas jooksus.

[kellestki] jääb märg plekk järele
kellestki ei jää mitte midagi järele, keegi hävitatakse sootuks
♦ Kutsun sõbrad appi ja sinust ei jää märga plekkigi järele.

kandu näitama; päkki näitama
kellegi või millegi eest põgenema, ära jooksma; ära minema, lahkuma
♦ Sa oled esimene kandu näitama ja esimene tüli norima.
♦ Kui kakluseks läks, oli ta esimene kandu nätama.
♦ Mina nätan samuti Tagametsale päkki nagu Peetergi.
♦ cit Andke mulle raha, ma sõidan siit minema. P. Vallak

kastaneid tulest välja tooma
teiste huvides midagi ohtlikku või ebameeldivat enda peale võtma
♦ Mõned lootsid, et teised peaksid neile kastaneid tulest välja tooma.
♦ Olukord oli täbar ja ta püüdis nõnda asju korraldada, et teised tema jaoks kastaneid tulest välja tooksid.

keel vääratab; keel komistab
keegi ütleb midagi keeleliselt valesti või paljastab kogemata mingi mõtte
♦ Anna andeks, mu keel vääratas, ma ei kavatsenudki seda asja puudutada.

kraesse määrima; kraesse sokutama
kellelegi midagi või kedagi vastu tema tahtmist peale suruma
♦ Korraliku kauba pähe sokutatakse meile igasugust prahti kraesse.
♦ cit Laen määriti rahvale kraesse, kuna võlakohustused sunduslikkude maksuabinõudena – rahana – käima pandi. V. Kingissepp
♦ Kogu süü määriti kõige noorema kraesse.

kriipsu {peale, läbi} tõmbama [kellelegi-millelegi]
1. midagi nurja ajama, millelegi lõppu tegema
♦ Kavatsustele, plaanidele, unistustele kriipsu peale tõmbama.
♦ Surm tõmbas kõigele kriipsu peale.
♦ cit Ei aidanud muu, kui tuli tõmmata kriips peale paljudele haridustemplitele. Nõnda likvideeriti ka see kool, kus õppis Juku. E. Männik
2. otsustavalt millegagi või kellegagi lõpparvet tegema, midagi olematuks kuulutama, kellegagi või millegagi enam mitte arvestama
♦ Olnule polnud võimalik kriipsu peale tõmmata.
♦ Minevikule tõmmati lõplikult krips peale ja alustati uut elu.
♦ cit Kuid nad leppisid alati juba varsti, sest nad olid teineteisele liiga vajalikud, et tõesti kõigele kriips tõmmata ja lõplikult lahku minna. A. Jakobson
♦ Hallitanud põhule tuli loomasöödana kriips peale tõmmata.
♦ cit... tõmbas mõnikord raamatupidajale kriipsu peale ja toimis omal käel. H. Kiik

kõrvu pihku võtma
kedagi millegi eest kõvasti läbi noomima või sakutama, karistama
♦ Katsu sa, poiss, koerust teha, kohe võtan kõrvad pihku!
♦ cit Pole siis imestada, et vahel tekib tahtmine mõne mehikese kõrvad pihku võtta. J. Sikemäe

käsi käib hästi (kenasti, ...); käsi käib halvasti (pahasti, ...)
keegi elab hästi või halvasti, kellelgi läheb hästi või halvasti
♦ Viimastel aastatel on väljarännanute käsi hakanud paremini käima.
♦ Poliitvangide käsi käis laagris õige halvasti.
♦ Räägitakse, et tema käsi käivat uue koha peal kenasti.
♦ Tema käsi käis kaardimängus halvasti.
♦ cit...kui sa seda oma üleolevat grimassi näost ei jäta, siis võib su käsi halvasti käia, väga halvasti. J. Semper

käsile võtma
1. millegi kallale asuma, midagi ette võtma, mingi töö või asjaga tõsiselt tegelema hakkama
♦ Võttis korraga mitu tööd käsile.
♦ Kirjanik võttis uuesti käsile oma poolelioleva teose.
♦ Kui üks raamat läbi loetud, võtan teise käsile.
♦ Olukord ei paranenud, enne kui ta ise asja käsile võttis.
♦ cit Juuksedki võeti kõvasti käsile: enne suur kamm, siis tihe kamm, siis veel harjaga. E. Rängel
♦ cit Üldist jutuajamist niikuinii ei tulnud, ükskõik mis kõneaine oleks käsile võetud. E. Tennov
2. kedagi tublisti noomima, korrale kutsuma, kellegagi riidlema, kedagi nahutama
♦ cit Parun võttis ta nelja silma all käsile, tõreles ja manitses teda. E. Vilde
♦ cit Teisel päeval võtsin ma rentnikunaise tema mustuse pärast käsile ja ähvardasin jakobipäeval kontrahi üles ütelda. A. Kitzberg
♦ cit Esimene, kes tallis käsile võetakse, on see kuueteistküneaastane töömees, kes ei taha õigeid vagusid ajada. E. Vilde
♦ Kui ta nähtavale jõuab, siis võta käsile.
♦ cit Anna nii, et mäletab, mehed ütlevad sulle aitäh. P. Kuusberg

mitte millekski (mikski, miskiks) panema; mitte millekski (mikski, miskiks) pidama
midagi mitte arvestama, kedagi või midagi tühiseks, tähtsusetuks pidama, mitte hoolima
♦ Täisealine poeg ei pannud oma vana ema nõuandeid enam miskiks.
♦ Lapse arvamust ei pandud millekski.

mitte suhu võtma; mitte suu sisse võtma
millegi söödava või joodava vastu vastumeelsust tundma, midagi mitte sööma või jooma
♦ Ta ei võta viina suu sisse, pole kunagi võtnud.
♦ cit Lapsed saatsid ... piimašokolaadi, aga härra ütleb, et ei tema... võta seda oma suu sissegi. A.H. Tammsaare

mängust välja jätma
kedagi või midagi mitte arvestama, mitte asjasse pühendama
♦ Igal juhul mind jätke mängust välja, mina ei taha kellegagi riidu minna.

nagu ikka
tavaline, harilik, mitte midagi teistmoodi või erilist
♦ Inimene nagu inimene ikka.
♦ Hommik nagu hommik ikka.
♦ cit See oli läpastanud ruum – nagu kelder ikka. A. Vaarman

nagu (kui) {oma} silmatera hoidma
kedagi või midagi väga hoidma, kellegi või millegi eest väga hoolitsema
♦ cit Armeenlased armastavad seda järve (Sevani) nagu oma silmatera. O. Kool
♦ cit See on sinu Voldemar, keda sa nagu oma silmatera hoidsid. J. Lintrop

{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming

{oma} hinge {maha} müüma
kasulootuses kellegi või millegi teenistusse astuma, tasu eest kellegi käsilaseks hakkama
♦ Sellepärast ta ei toetagi meid, et on oma hinge ülemustele maha müünud.

{oma} südant lukus hoidma
avameelitsemast hoiduma, end teistele mitte avama, kellessegi või millessegi tõrjuvalt suhtuma
♦ Kõige hea ja uue vastu hoidis ta esialgu jonnakalt oma südame lukus.

[kellelgi] on hing väljas
1. keegi on surnud
♦ Kui hing väljas, küll siis on aega puhata.
♦ Tal hing ammu väljas.
♦ Juba mitu aastat surnud.
2. kellegi jõud, jaks on otsas, miski ei tööta enam, on lagunenud
♦ Autol on hing väljas, paras teine vanarauaks anda.

[kellelgi-millelgi] on kriips peal
1. miski on nurjunud, luhtunud
♦ Sellega oli tema karjääril kriips peal.
♦ Jäi stipendiumist ilma ja õppimisel oligi kriips peal, sest aitajaid tal polnud.
2. miski on tahtlikult unustatud, kellegagi või millegagi on otsustavalt lõpparve tehtud, kellegagi või millegagi ei arvestata enam
♦ cit Nüüd, pärast lahutust, oleks pidanud kõigel senisel olema kriips peal ja arve selge. A. Hint
♦ Brigadiril oli ammu kriips peal, kuigi lahti lasti ta alles nüüd.

plehku pääsema
kellegi või millegi eest põgenema pääsema
♦ Politsei käest niisama lihtsalt plehku ei pääse.

plehus olema
kellegi või millegi eest peidus, varjul olema
♦ Kaua sa, hing, ikka plehus oled, ükskord tuleb ikka välja tulla.

putku pääsema
kellegi või millegi eest põgenema pääsema
♦ Ära rabele, ega sa niikuinii putku ei pääse.

putkus olema
kellegi või millegi eest peidus, varjul olema
♦ cit Nüüd on ta putkus ja võib meile veel mõndagi tuska teha. E. Bornhöhe

põhja kõrbema; põhja põlema
millegagi mitte toime tulema või hakkama saama, ülesandele alla jääma, äparduma
♦ Niisugusel kohal kõrbeb see mees küll põhja.
♦ Kõrbes valimistel põhja.
♦ cit Kui võtteplatsil hakkab igaüks oma joru ja tahtmist ajama, siis kõrbeb kõik põhja. A. Beekman
♦ Ta põles oma ettevõttega põhja.
♦ Mõlemad kõrbesid põhja: üks vend läks pankrotti, teine visati ülikoolist välja.
♦ cit Ainult mulle ei lausutud sellest sõnagi, et onu on... oma äridega nõnda põhja põlenud, et pole enam paari püksegi ausal viisil omaks nimetada. M. Raud

põrgu on lahti
kusagil on äge sõnavahetus, möll, madin, midagi on lahti, korrast ära
♦ Nüüd on põrgu lahti, töölisi süüdistatakse ehitusmaterjalide varguses.

saatuse hooleks jätma
kellegi või millegi eest mitte hoolitsema, mitte hoolima
♦ Jättis oma lapse saatuse hooleks.
♦ Siin paistis kõik saatuse hooleks jäetud olevat.

see number läheb (ei lähe) läbi
mingi mitte päris aus kavatsus, ettevõtmine õnnestub (ei õnnestu), läheb korda (ei lähe korda)
♦ See number tal nii kergesti meie juures läbi ei lähe.
♦ Ah arvad, et see number läheb ilusasti läbi?
♦ Et ma hakkan võõrast perekonda toitma?

[kellegi-millegi poole] seljaga seisma
kedagi või midagi mitte toetama, kellegi või millegi vastu olema
♦ Ei maksa uuenduste poole seljaga seista.

silmad on ees ja taga [kellelgi]
keegi on väga tähelepanelik, ettevaatlik, keegi näeb ja teab kõike, kellegi pilgu eest ei jää miski varjule
♦ Liiklusmöllus peavad juhil silmad ees ja taga olema.
♦ cit Tunnimehel, kel peavad silmad ees ja taga olema, varastatakse püss ära! No on alles lugu! R. Vaidlo

silma näppu (näpu vahele) võtma
1. pilkase pimeduse tõttu millegi nägemiseks või vaatamiseks silmi pingutama (sagedamini käskivas lauses)
♦ cit „Kitsas, vaevalt-vaevalt mahud vahele, pime, võta või silm näppu,“ seletas Ants. A. Kimm
2. midagi tähelepanelikult, pingsalt uurima, silmitsema, vaatama
♦ Võta silm näppu, küll siis õige koha üles leiad.
♦ cit Uus esimees oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool

[kellelgi, kellegi] silm ei pilgu
keegi ei lase end mitte kõige vähemalgi määral millestki häirida, keegi on rahulik, julge, külmavereline
♦ Ta silm ka ei pilgu, kui sellist tööd teeb, mis teistel kananaha ihule ajab.
♦ Valetas teisele suisa suu sisse, nii et silm ei pilkunud.

silmist (silmast) kaotama
1. kedagi või midagi vaateväljast kaotama, enam mitte nägema
♦ Rahvamurrus kaotas sõbrad silmist.
2. ühenduduses mitte olema, sidet kaotama
♦ cit Rahutud ajad olid Aarandi mujale viinud, nii et ta oma onupoja... perekonna silmist oli kaotanud. K.A. Hindrey
3. arvestamata jätma, unustama
♦ Ainult käesolevale momendile mõeldes kaotatakse silmast kaugem perspektiiv.

suud maigutama
nõutu olema, mitte midagi öelda oskama või tahtma
♦ Küsimuse peale asjade seisu kohta mõistsid nad vaid suud maigutada.

suuvooder (suuvoodriks) olema
kellegi eest või nimel kõneleja, kellegi mõtete väljendaja olema
♦ cit „Ei, pai ema, räägi sina!“ palus Mart... „Mis mina sest räägin, mis suuvooder ma sul olen!..." K. Ristikivi

tundma nagu kirjut koera
kedagi mingi omaduse või tegevuse tõttu laialt tundma (sageli negatiivses mõttes)
♦ Teda tuntakse tema tempude pärast nagu kirjut koera.

vaevaks võtma
suvatsema, end mingi tööga koormama
♦ Ta ei võtnud vaevaks vastatagi.
♦ Saame hakkama, kui sa vaevaks võtad end veidigi liigutada.
♦ Vanaema võttis vaevaks kogu perele sokid ja kindad kududa.
♦ Nii tähtsaks läinud, et ei võta vaevaks enam teregi öelda.